Kala kvaliteediõpetus heigi näitel
klikkides, avaneb pilt suuremana

Religioosne vahepala

Kala ju ka Kristuse sümbol
Kreeka keeli on kala ἰχθύς ning kui selle sõna iga tähte kindlal
viisil edasi arendada omaette sõnaks, siis on lõpptulemus Ἰησοῦς
Χριστός, Θεοῦ Υἱός, Σωτήρ, maakeeli: Jeesus Kristus Jumala Poeg Päästja

Eesti Sydney koguduse Pastor
Meelis Rosma

HEIK ja sugulased

MERLUUS e. Euroopa heik
Merluccius merluccius












Heigid on väherasvased kalad, sobivad hästi retseptides asendama turska või lesta, sest nende liha on sarnaselt tursale õrn ja valge, kuigi robustsema tekstuuriga.
Heik erineb oma sugulasest tursast peamiselt üksikute skeletierinevuste poolest (kolju ja ribide ehk küljeluude ehitus). Iseloomulik pikk tagumine seljauim, mis keskkohalt nõgus.


Euroopa heik on heikidest saledaim.
Merluus on suure suu ja pika silindrikujulise kehaga, kuklast paksem. Selg kivivärvi hall, külgedelt heledam, kõht valkjas. Suguküpsed kalad on 40-57 cm.

Levik: Kirde-Atlandis Norrast Mauritaaniani, elab Vahemeres ja Musta Mere lõunarannikul.






Atlandi heigi sugulased:

1. Lõuna-Aafrika heik - Merluccius Capensis
Kasvab 40-60 cm, max 120, selja värv veidi pruunikam
On hetkel maailmas enimpüütud heik.

Rus: merluza kapskaja
Fin: kapinkummeliturska
Den: sydafrikansk kumule
Swe: kapkummel
Ger: Kap-Stockfisch
UK: (shallow water)Cape hake





Argentiina heik
Merluccius hubbsi
Elab Argentiina rannikul, Falklandi- Malviini saarte ümbruses.
Liha kvaliteeti peetakse Lõuna-Aafrika heigist veidi paremaks (elab jahedamates vetes)
hõbedane selg kuldse läikega
keskmiselt 50-60 cm, max 95 cm.
95% kalast püüavad välja Argentiina ja Uruguai, mei lettidele satub harva.
Fin: argentiinankummeliturska
Swe:argentinsk kummel
Den:sydvestatlantisk kumule
UK :argentine/Southwest Atlantic hake,
Sp : merluza argentina




HÕBEHEIK
Merluccius bilinearis
Silver hake

Tiheda tekstuuriga väga maitsva lihaga kala
Elab USA Ja Kanada Atlandi Ookeani rannikul, keskmine suurus 37 –65 cm, max 76 cm, 2,3 kg.
Tiheda tekstuuriga väga maitsev kala. Keskmine suurus 37 - 65 cm, max 76 cm,
2,3 kg.
Fin: hopeakummeliturska
Rus: heik/merluza serebristõi/aja
Swe: silverkummel
Den: nordvestatlantisk kumule
Sp: merluza norteamericana
UK: (atlantic) hake, whiting,
Ger: silberhecht

Kõrvuti hõbeheigiga elavad tema sugulased- valge, punane, tähniline heik ja pikauimeline heik,
nemadki on tursa ja kilttursa lähedased liigid,kelle liha sarnaneb heigile.

pikauimeline heik










North-Pacific hake
Merluccius productus

Elukohaks Põhja-Ameerika läänerannik alates California lahest.
Keskmine pikkus nagu teistel, umbes 60 cm, värv nagu teistel,

AGA 2 - 4 tundi pärast väljapüüki muutub selle kala liha pehmeks ja maitsetuks.

USA-s kasutatakse loomasööaks.
Alates 1966 a. NSVL kasutas inimtoiduks- külmutas kala merel kohe pärast püüki. Suure tõenäosusega on just selle kala kunagine sundsöömine kujundanud meie kõigi ebameeldiva mälestuse külmutatud kalast.
USA: pacific hake
Mexico: merluza





Merluccius gayi
South-Pacific hake (ing k.)
Suurimad püüdjad on Tshiili ja Peruu, kasutatakse nii söögiks kui loomasöödaks.

Fin: perunkummeliturska
USA: peruvian hake/whiting
Peruu: merlango’ks
Tshiili: merluza’ks





Lõunamere heik
Merluccius australis

Lõunamere heik on heikidest pikim, keskmiselt 60 –100 cm.
Elab Patagoonia ja Uus-Meremaa rannavetes.

Rus: merluza novozeljandskaja
Swe:sydkummel
Den: sydlig kumule
USA New-Zealand hake

Lisaks kõigile eeltoodutele on veel mitmeid vähemtähtsaid heigi alaliike.

KRILL

KRILL
Euphausia superba
Antarctic Krill

Sarnanevad välimuselt ja suuruselt krevettidele, kasvavad kuni 6 cm ja 2 gr, 8 a.

Elab kõikjal maailmaookeani toitainerikastes ülemistes kihtides. Leidub ka kuni 3000 m sügavusel Antarktika vetes , tähtsaim osa sealses toiduahelas.
Elab parvedes, sööb vees hõljuvaid taimorganisme- fütoplanktonit.

NB! Fütoplankton salvestab päikeseenergiat ja tänu klorofüllisisaldusele seob CO2 ja eraldab O2. Kuna krill ei seedi ära kogu söödud planktonit, eraldub temast tuhandeid kokkukleepunud fütoplanktoni rakke, sealhulgas kaherakulisi diatome, mis kõik on veest raskemad ja ladestuvad ookeani põhja. Ainuüksi Antarktikaga piirnevates vetes leidub krilli biomassina kuni 500 miljonit tonni ja see kogus krilli puhastab maa biosfääri võrdväärselt kõigi vihmametsadega.

Krill ise on põhitoiduks ja seega läbi fütoplanktoni päikeseenergia salvestajaks ja edasiandjaks kaladele, kalmaaridele, hüljestele, pingviinidele, vaaladele. Mõned merelinnud söövad ainult krilli.
Venemaal ja Jaaapanis kõlbab ka inimtoiduks -“okiami”