Sunday, January 6, 2008

Tähtsamad tursalised

ATLANDI TURSK
Gadus morhua
Atlantic cod














Max 200 cm, 96 kg . Keskmine kaal 40 kg. Elab Põhja-Atlandis, kuni 2000 m sügavusel temp. 0…+20 C
Euroopas ja Põhja-Ameerikas hinnatakse kõrgelt tursa pehmet, mahlast ja puhta maitsega liha. Kvaliteetseim kala elab Barentsi mere, Islandi ja Norra mere põhjaosa külmades ja puhastes vetes.
Kõigi kalade naha värv sõltub nende elukohast. Tursad, kes elavad vetikate keskel, on tavaliselt punakas-rohelist värvi, Kahvaturohelised kalad elavad ookeani kivistel või liivastel põhjadel. Kalade värv muutub kõhu suunas kahvatumaks, kõht hõbedane. Alalõual iseloomulik kida –poise. Täiskasvanud tursk sööb väiksemaid moivasid ja heeringaid, ka endast väiksemaid liigikaaslasi. Turska söövad meeleldi haid ja hülged.

Fin: turska
Rus: treska
Den,Nor,Swe: torsk
Lat: menca
Ger: kabeljau
UK : cod, haberdine

Tursaga tehakse Norras palju huvitavat:
Stockfisk - värske roogitud tursk kuivatatkse meretuulte käes temperatuuril 0…+2. NB! Ilma soolata

Luttfisk – stockfisk laotakse kihiti kaheks ööpäevaks. Siis leotatakse stockfisk’i 24 tundi lehtpuutuhaga leeliselisemaks muudetud vees. Seejärel kõlbab juba näiteks soolase võiga või valmistatakse mõni roog.

Klippfisk- tursal võetakse pea maha, sisikond välja, puhastatakse ja pestakse. Nahk nülitakse sabani. Selline kala laotakse kihiti 2-3 nädalaks soolduma. Siis tõmmatakse kala küljed võimalikult laiali ja pannakse kuivama. Vanal ajal kuivatati seda kala kaljude peal kõhtupidi laiali tõmmatuna ,sellest ka nimi (klippe on nende keeles kivi või kalju). Norrakad teevad klippfiski veel saidast, lutsust, molvast. Kaasajal jäetakse sageli kala nülgimata.

Skrei- Barentsi mere külmas, puhtas ja toitaineterikkas vees 5 aastat kasvanud ja suguküpseks saanud tursk tuleb veebruaris-märtsis Põhja-Norra Lofoteni randa esimest korda kudema. Parima kvaliteediga tursk Norras (ja maailmas). Kui skrei veebruaris-märtsis saabub, on vesi kalaselgadest paks ja selle kala püük on norrakatele aastaringi suursündmuseks.








TURSK
Gadus morhua callaris – meie mere tursk
Cod







Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid üldiselt on valdavad hallikad ja pruunikad toonid. Ta on suhteliselt suur kala, kelle keskmine pikkus täiskasvanult on 40...60 cm ja kehamass 0,8...1,5 kg.
Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja põhjalähedastesse veekihtidesse. Kõik Läänemerd asustavad tursaparved moodustavad kokku ühtse suure karja. Eesti rannavetesse satub teda üldiselt vähe.
Tursk on röövkala, kelle ohvriks langevad räimed, kilud, lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili.
Kõik Läänemere tursad koevad Gotlandi süviku või selle nõlvade piirkonnas 70...100 m sügavusel. Kudemine toimub Läänemere turskadel pika aja jooksul veebruarist oktoobrini. Vaatamata sellele, et tursk on parvekala ja seltskonnaga harjunud, muutuvad nad mõnikord - intensiivse toitumise ja eriti kudemise ajal - üksteise suhtes vaenulikuks. Siis hõivab iga isaskala omale territooriumi. Et avavees piiritähised puuduvad, siis kujutab see lihtsalt teatud suurusega vaba ruumi peremehe ümber. Kudemistseremoonia ajal teeb isastursk ujupõie abil röhkivat häält ja müksib emast ninaga.
Viljastatud marjaterad arenevad vabalt vees hõljudes ning vastsed kooruvad 2...4 nädala pärast. Esialgu kerkivad vastsed vee ülakihtidesse, kus nad planktonist toitudes hõljuvad, hiljem aga laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks.
Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.htm








KILTTURSK
Melanogrammus aeglefinus
Haddock













Tiheda valge lihaga kala, tursa lähim sugulane.


Max: 112 cm, 16 kg, tavaliselt püütakse 3-7 aasta vanuseid kalu kaaluga 1-5 kg.
Parim veetemperatuur +4…+10 C,
Elab Põhja-Atlandi mõlemal rannikul 8 – 200 m sügavusel.

Kilttursale, tursale ja saidale on iseloomulik kolme seljauime ja kahe anaaaluime olemasolu.
Kilttursa suu on suhteliselt väike, ülalõug alalõuast suurem, alalõua küljes väike poise
Kilttursk on rohekat värvi kala pruunide laikudega.
Kalal on selgelt väljajoonistunud tume küljejoon heledal nahal,
ja seljal-külgedel iseloomulikud tumedad laigud heledal taustal. (nimetatakse pöidlajäljeks, St.Peter’I märk),
Toitub selgrootutest, harva moivast ja heeringast. Täiskasvanud kala meeldib hüljestele.

Tursk, merilest ja kilttursk on Britannias kuulsate fish and chips tooraine.
Erinevalt tursast ei sobi kilttursa lihale soolamine, seetõttu on tuntud just suitsutatud tooted kilttursast.


Fin: KOLJA
Rus:PIKSHA
Swe:KOLJA
Den:KULLER
Ger:SCHELLFISH






SAIDA
Pollachius virens
Saithe











Tursaline, elab Põhja-Atlandis.
max : 130 cm, 32 kg 25 a. suurem osa täiskasvanutest on 70 – 80 cm
Paljudes maades tähtis söögikala.

Saida keha kuju sarnaneb tursale.
Selg pruunikas-roheline, muutudes kõhu suunas kahvatumaks. Kõht hõbedane – valge, küljed siledad ja kahvatud. Külgedel kahvatu sirge keksjoon.
Alumine ja ülemine lõug sarnase suurusega, alalõual puudub väike kida – poise.

Täiskasvanud kalad toituvad peamiselt väiksematest heeringatest ja turskadest. Nooremad söövad ka koorikloomi.

Rus: saida
Swe,Den: gräsej, sej
Den: mörksej,
UK :green cod, american pollack, coalfish või coley.
Ger: blaufish, seelachs




POLLAK
Pollachius pollachius
Pollack















Saida lähim sugulane

Tavaliselt on kalad kuni 50 cm pikad, aga max: 1,3 m, 18 kg, 8 a.

Elab Atlandi ookeani rannikul Biscaiast Norrani. Rohkelt Briti saarte ümber, leitud ka Eesti vetes.
Turska või saidat püüdes satub sageli kalurite võrkudesse. Hea saak kalasportlastele.

Erinevused saidast:
1. Küljetriip teeb seljauime piirkonnas iseloomuliku kaare.
2. Alumine lõug on ülemisest pikem. Lõual puudub kida - poise.
3. Kala selg on saidast rohekam.

Saidat ja pollakut loetakse nn. valgeteks kaladeks, on nende liha on hea maitsega, kuigi ahallikam teistest valgetest kaladest..
Saidat kasutatakse laialdaselt toiduks tursa või kilttursa asemel.
Pollaku liha on veidi kuivem, aga juba keskmiste kogemustega perenaise teeb ka pollakust mida iganes.
Vaesematel aegadel oskasid sakslased saidat ja pollakut soolata ja suitsetada nii, et see saavutas roosa värvi ja sarnanes lõhega.

Fin: lyyraturska
Rus: lyur
Den: bläsej, lubbe,
Swe: bleka, lytorsk,
Ger: steinköhler, heeler seelachs
UK : Coalfish, Dover hake, grass whitning, green pollack, lythe
USA: european pollack





MERILUTS
Brosme brosme
Tusk











Tursa sugulane,
Max: 120 cm, 30 kg. Sagedamini püütakse altes 35 cm kuni 100 m.

Põhja-Atlandi kala, tursa sugulane, elab Põhja-Atlandi rannikutel 150 - 500 m sügavusel kivisel põhjal.

Sellel kalal on ainult üks pikk ja katkematu seljauim. Sabauime ots on kumer.
Alumise lõua küljes eriline kida –poise, mille pikkus võrdub silma diameetriga.
Kala värv varieerub tumedast punakaspruunist või rohekaspruunist kollaseni, mis kõhu suunas kahvatub.

Sööb koorikloomi ja molluskeid,ka väiksemaid kalu. Hülged söövad lutsu meeleldi.

Fin: KEILA
Rus: MENEK, MENJUK
Swe: LUMB,BROSME
Den: BROSME
UK CUSK, TUSK, MOONFISH, BRISMAK






5. LUTS
Lota lota
Burbot


















Max 1.5 m, 34 kg, 20 a.
Elab arktika ümber magevees.

Rus:nalim, burbot
USA: eelpout
Den: freskvandskvabbe, knude
Swe, Nor: Lake
Fin: made






MEIE LUTS
Lota lota lota


Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg.
Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud.
Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne.
Luts on röövtoiduline kala. Nooremad kalakesed toituvad vesikirbulistest, limustest ja kalamaimudest. Täiskasvanud luts kasutab toiduks prahikalu: kiisk, ahven, tint, rääbis. Muide, teadlased on kindlaks teinud lutsu erakordse võime nälgimisel - ligi kaks aastat. Seejuures võib tema kehamass väheneda ligi 74% võrra. Inimesed hindavad lutsu silmapaistvalt suurt maksa vitamiinirikka rasva tõttu ja tema liha rasvavaese, kuid maitsva dieettoiduna. Looduskaitse alla ei kuulu.

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad





MINTAI
Theragra chalcogramma
Alaska pollock








Tursaline,
Mintai on sihvakas kala õrna valge lihaga. Liha on tihe, mahlane, meeldiva värske lõhnaga.

Kui mintail õnnestub elada 8 -12 aastaseks, saavutab ta pikkuseks 61 cm ja kaalub 600 –800 gr.
Max 90 cm, 1,4 kg, 15 a.

Elab Vaikse ookeani põhjaosas Alaskast Jaapanini, täiskasvanud eelistavad temperatuuri 10 –12 C.
Keha on oliiviroheline kuni pruun, mosaiiksete laikudega, külgedelt hõbedane, kõht kahvatum.
Mintai sööb molluskeid, koorikloomi, väiksemaid kalu. Alaska lahes elavad mintaid on merilõvide lemmiktoit.
Varem püüti ka ainult marja pärast, sellest tehakse surimit.

Fin: mintai
Rus: mintai
Swe,Den: alaskasej,
Ger: mintai, Pazifisher Pollack
UK,USA: whitning, walleye pollack








MOLVA
Molva dypterygia
Blue ling














See kala on heigi ja lutsu sugulane.
Selg hallikas-pruun, kõhu suunas valgeneb. Alalõual ripub kida - poise, mis pikkusega alla silma diameetri.
Liha meenutab turska.

Max 155 cm, 30 kg, 20 a.

Elab Atlandis, Vahemerest Gröönimaani 350 – 500 m sügavusel mudases põhjas
Sööb koorikloomi ja endast väiksemaid kalu.

Fin: tylppäpyrstömolva
Rus:bolsheglazaja molva
Den:byrkelange, blälange
Swe:birkelanga, blälänga
Esp: escola







MOLVA
Molva molva
Ling













Blue ling’I lähim sugulane, elab samades kohtades, vaid sügavamal ja kaldast kaugemal.
Toitub paremini – koorikloomade asemel molluskitest ja kasvab veidi suuremaks (max 45 kg)
Tema liha on blue lingi omast parem.

Erinevus: selg on pruunikas- punane, kõht valge. Alalõua kida- poise on pikem silma diameetrist.

Fin: molva
Rus:molva, schuka morskaja
Swe:länga
Den:lange, almindelig lange
Ger:lengfisch
UK, USA: european ling




MERLANG
Merlangius merlangus
Whiting











Tursaline,
Merlang on keskmiselt 30 –40 cm pikk, max: 70 cm, 3,1 kg, 20 a.

Elab Kirde - Atlandil Barentsi merest Portugalini, ka Vahemeres
Väga tavaline kala Põhjameres ja Kirde- Atlandis. Moodustab kuni 50% kaltööstuse püügist.

Merlangil on väike pea ja pikk külgedelt veidi paksenev keha.
Selg on helerohekas-sinine, küljed kollaks-rohelised. Hõbedaselt valge kõht muutub pärast surma kahvatuvalgeks.
Rinnauime juures on must täpp.
Täiskasvanud kalal ülalõug pikem, alalõual poise on väike või puudub üldse.

Tõeline kiskja, kes sööb vääriskalade ja lisaks veel omaenda järglasi.


Fin: valkoturska
Rus: merlanka, merlang
Swe:vitling
Den: slinger, hvilling
Ger: merlan, wittling
USA:european/english whiting