Rände ajal jõesuudmetest koelmutele lõhed ei toitu, elades vaid lihastesse kogunenud varuainete arvelt. Sageli kuni 4 km pikkusel teekonnal kalad kõhnuvad, rasva hulk lihastes väheneb protsendi murdosani. Kaladel väheneb kuivainesisaldus, liha muutub vesiseks ja püdelaks.
Tuntuimad liigid on kuninglõhe, nerka, keta, gorbuusha.
Keta (Oncorchynchus keta)on idalõhede kõige laiemalt levinud ja massiliseim liik. Täiskasvanud keta on keskmiselt 0,8m pikk, kaal 4,5kg.
Keta marjaterad on suured, 6 – 9mm läbimõõduga. Mari koetakse emaskala poolt põhja uuristatud lohkudesse ja kaetakse pealt kruusakuhilaga ( 1-2 m x 2-3 m !). Kevadel marjast koorunud noored tulevad kuhilast välja ja peatumata jões laskuvad merre. Suguküpsuse saavutavad noored ketad 3-5 aastaga.
Mereülikond on ketal hõbedane, ilma vöötide ja tähnideta. Hõbedased on ka sabauime kiirte algusosa. Jões muutub nende värvus pruunikas-kollaseks, tumelillade või tumepunaste vöötidega. Kaladele kasvab ülalõuast allapoole kaarduv koon. Alalõua tipp kaardub omakorda üles ja muudab võimatuks teravahambulise irevil suu sulgemise. Isasele ketale kasvab küür selga. Kudemisajaks muutuvad kala keha, suulagi ja keel täiesti mustaks. Liha muutub täiesti rasvatuks, valkjaks ja püdelaks.
Keta liha on idalõhede seas üks lahjemaid. Siiski on see kala aastasadu olnud toiduks nii pärismaalastele kui nende koertele.
keta tuleb kudema
Keta liha on idalõhede seas üks lahjemaid. Siiski on see kala aastasadu olnud toiduks nii pärismaalastele kui nende koertele.
FIN koiralohi
RUS keta, haiko
SWE hundlax
UK chum, dog salmon
Nerka (Oncorchynchus nerka) leviala on Põhja-Ameerikas Alaskalt Kaliforniani.
Nerka liha ei ole roosa, nagu teistel lõhedel, vaid intensiivset punast värvi ja suurepärase maitsega. Meres on ta peamiselt höbedase kerega, vaid selg ja kukal rohekas-tumesinised.
Nerka maimud elavad magevees 1-3 aastat, alles seejärel rändavad merre. Ookeanis toituvab nerkad peamiselt väiksetest rasvastest punasekoorelistest vähilaadsetest (krill). Krilli kestas sisalduv karotinoidpigment annabki nerka lihale silmapaistva punase värvi.
Soolases vees saavutab kala suguküpsuse 1-2 aastaga. Kui merre laskuvad noorkalad kaaluvad kõigest 50 - 60 g, siis magedasse vette tagasi pöörduv täiskasvanud nerka on 60-84 cm pikkune ja kaalub 2,3 – 7 kg.
Nerkade pulmarüü on väga efektne: selg ja küljed muutuvad erepunasteks, pea roheliseks. Musta värvi, mis keta ja gorbuusha puhul tavaline, on nerkal vaid üksikud täpid sabauime tipus. Nerka mari on ilusat punast värvi, suurus keskmiselt 4,7 mm.
FIN intiaanilohi, punalohi
RUS nerka, krasnaya
SWE indianlax
UK sockeye, blueback salmon, kokanee (alaska)
GER Rotlachs, Wildlachs
Idalõhede perekonda kuulub ka vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
Vikerforellil on tüüpiline lõhelise voolujooneline kehakuju. Selg on tumehall, sinakas- või rohekashall, kõht kollakashallist hõbedaseni. Iseloomulik on külgjoonel piki keha kulgev roosakas-violetne vööt.
Vikerforell on köigi maailmajagude kalakasvandustes laialdaselt levinud. Keskmiselt 60 cm pikk, maksimaalse registreeritud kaaluga 25,4 kg vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Tänaseks on nad haruldased, looduskaitsealused kalad.
Aretuse ning intensiivse söötmise tulemusena on kasvandustes peetavad forellid tüsedad, väljast vähe värvilised, kuid erepunase lihaga. Kasvatatud vikerforellile on väga iseloomulikud tugevasti kulunud uimed.
Eestisse toodi see kalaliik 1896.a. ühest Pererburi kubermangu kalakasvatusest.
Vikerforell meie looduslikes veekogudes järglaskonda ei anna. Kõik meie vabades vetes leitud vikerforellid on Soome või Eesti kalakasvatajate sumpadest pakku pääsenud isendid.
FIN kirjolohi
LAT varaviksnes forele
RUS Радужная форель
GER Amerikanische Forelle
SWE Regnbåge Regnbåge
Kalablogi2011
No comments:
Post a Comment