HARILIK SOOMUSLEST
Dab
Limanda limanda






Elab Kirde-Atlandil Biscaya lahest Barentsi mereni, ka meie meres. Eesti randadest leiab ka kuni 2 m sügavuselt.
Täiskasvanud kala on 15 cm, maksimaalselt 30 cm pikk.
Kujult sarnaneb lestale ja atlandi merilestale, aga väiksem.

Kala nahk on lestast karedam, ilma luuliste köbrukesteta.
Ülemine külg on tavaliselt helepruun tumedate või roostekarva laikudega.
Rinnauim võib olla oranzh.
Iseloomulikeim tunnus on aga külgjoon, mis ainult soomuslestal teeb kõrge poolringikujulise kaare ümber ülemise rinnauime. Sööb kõiki väiksemaid, keda kätte saab, eriti koorikloomi ja väiksemaid kalu.
Eesti rannakalurite võrkudesse satub peamiselt just soomuslest. Sekka mõni kammeljas ja (päris)lest.
Lesta peamised püügipiirkonnad jäävad meist lõunasse (alates Riiast), läände, edelasse(Botnia laht).

Fin: hietakampela
Swe:sandskädda
Den:almindelig ising
Ger:kleische, Scharbe, Scharchen
UK:common dab, (grave) fluke



Soomuslest on väike sageliesinev lapik kala. Soomuslesta nahk on ilma luuliste köbrukesteta. Ülemise tumedama poole nahk on kare,



Maitsev kala, aga väike ja vähese lihaga.



Koos lemon solega on soomuslestal omapärane meetod toitumiseks. Kala tõstab oma pea ja keha esiosa sobivale kõrgusele ja jääb saaki ootama.Siis sööstab järsku alla ka kaarab saagi.








LOE LISAKS: "Lest on leitsakukala"













KAMMMELJAS





KAMMELJAS
TURBOT
PSETTA MAXIMA
(Greek, skopein = to look, watch + Greek, ophthalmos = eye)







Max 100 cm, 25 kg, 25 a.

Psetta Maxima e. kammeljas on lamekala, kes elab Vahemeres ja Balti meres ja Põhja-Euroopa läänerannikul polaarjooneni välja.

Keha peaaegu ringjas. Ülemise külje nahk soomusteta, soomuste asemel suured luulised kühmud.
Kala nahk on soomusteta, nahal luulised kühmukesed. Vasak ülemine külg liivakrva pruunist hallini, sõltuvalt põhja värvist.
Kammelja silmad asetsevad lapiku keha vasakul poolel (lestal, paltusel, merilestal.. silmad paremal pool) ehk kammeljas liigub vees vasaku kool ülespoole.

Euroopas on kammeljas au sees hoitud vähemalt 2 sajandit.
Toiduks on soovituslikult parimad 2-4 kg kalad.
Kergematel e.noorematel kaladel on liiga vähe liha ja suuremate e. vanemate liha hakkab kaotama kammeljale omast pehmust.

Seda suuremõõdulist lapikut kala hinnatakse kõrgelt tiheda liha ja peene, rafineeritud maitse pärast.
Kvaliteetse värske kammeljas on niivõrd maitsev et lihtsamal küpsetamisel erilisi lisandeid ei vajagi, valge hele liha säilitab küpsetamisel niigi oma hõrgu välimuse ja maitse.
Kammeljas saffranikastmes või kiirelt röstitud kammeljas on esmaklassilised maiuspalad.
Uimedest saab head kallerdist.

Eesti rannakalurite saagiks langevad tavaliselt 2-4 peopesa suuruse kammeljad.

100 g kammeljat sisaldab:

energiat 95 Kcal
valku 16 g
rasvu 3 g
sh. küllastumata rasvhappeid 1,5 g
K 240 mg
Na 120 mg
Se 36 mcg
vett 77 g
Sisaldavab tähelepanuväärva koguse vitamiine B3 ,B12 ja seleeni.

Fin: piikkikampela
Rus: azovskii kalkan
Swe,Nor: piggvar
Den: pighvarre
Ger: steinbutt
UK: breet, britt,butt









SILEKAMMELJAS
Brill
Scophthalmus rhombus




Max 75 cm, 8 kg, 6 a.
Väha kallis toidukala, kvaliteedilt võrreldav, sageli isegi hinnatum oma lähisugulasest kammeljast.
Silekammeljad elavad Kirde-Atlandis Norra põhjarannikust Marokoni, ka Briti saarte ümber, Vahemeres ja Mustas Meres.

Suur ja lai kala. Nahal väikesed pehmed soomused, luulised kühmud puuduvad.
Silmadega külje nahk sageli oliivikarva roheline heledate ja tumedate laikudega, mis ei ulatu sabani. Seljauime eesmise otsa paar kiirt on suure selauime küljest lahti ja asetsevad eespool. Tagumise serv lõppeb enne sabauime. Sabauime ots ümar. See annab brillile erlise „pistilise“ välimuse.



Fin: silokampela
Rus: bril
Ukr: gladkii kalkan
Swe: slätvar
Den: (europäisk) slethvarre
Ger: glattbutt, kleist