Vääris- e. pärislõhe (Atlantic Salmon)

Lõhi on suur ilus voolujoonelise kehaga sale kala. Keha kaetud hõbedaste õrnade soomustega. Lõhele on iseloomulikud „X“ kujulised mustad tähnid ülevalpool küljejoont ja lõpusekatetel.
Atlandi lõhe anaaluime kiirte arv on igal juhul alla 13. Ülemine ja alumine lõualuu on enam-vähem ühepikkused, suu ja igemed on valged.


SEE kala on hinnatud inimeste toidulaual väga heade maitseomaduste, suure rasvasisalduse ning temas leiduva rikkaliku omega-3 rasvhapete, A, D, B12 vitamiinide poolest.
Looduses kasvanud lõhe liha on ilusa struktuuriga, roosat värvi .
Pikkusega kuni 1,5 meetrit, kaaluga kuni 45 kg.
Eestis on registreeritud 37.75 kilose lõhe püük Keila jõest 1938.a.
Levib põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistes vetes. Euroopa rannikul elab Portugalist Kara mereni. Läänemeres on moodustunud omaette asurkond.

Lõhemaimud söövad jõgedes koorikloomi, molluskeid, erinevaid putukaid. Täiskasvanud lõhe toitub meres kaladest, kalmaaridest, krevetteidest. Just krevettide koorikutest pärinev looduslik astaksantiin värvib kalade liha nn. lõheroosaks.

Lõhilased on enamasti siirdekalad, sest veedavad erinevad eluperioodid erinevates elupaikades. Noored elavad algul jõgedes, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse kudema.

Lõhed koevad kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga madalates jõgedes. Väiksema herne suurustest marjateradest kasvavad 2-4 aasta jooksul 12-24 cm pikkused noorkalad, kes siirduvad elama soolasesse vette – merre. Meres nende kasv kiireneb ja esimesed lõhed on kudemisvalmis juba ühe aasta pärast. Erinevatel põhjustel on tänaseks suurem osa Euroopa lõhejõgedest muutunud sellele kalale kudemiskõlbmatuteks. Kõige paremini on lõhepopulatsioonid säilunud Islandil ja Norras.

Lõhed koevad oktoobris-novembris. Selleks ajaks muutub kalade välimus oluliselt

Isase kala selg tumeneb pruunikas-mustaks, sekka punase varjundiga laike. Lõualuud suurenevad, alalõuale ilmub iseloomulik konksjas kõhrjätke.



Emased kalad saavad pruunikas-musta rüü, millel kõhu poole ka sinakas purpurne varjund. Kala pea ei suurene, keha muutub paksemaks.



Kudenud lõhedel taastub nende hõbedane värv. Merre tagasi rändavad kalad näevad välja lahjad ja kiitsakad, nende liha on püdel, kõht väljaveninud ja lottis. Saba ja uimed katkised.

Sellise kala nimi inglisekeelses maailmas on kelt.

Vabas looduses kasvanud väärislõhe suudab ujuda kiirusel kuni 30 km/h ja hüpata üles kuni 3 m kõrgustest koskedest.
Oma kudemisrändel magedas vees lõhe ei toitu.
. Erinevalt idalõhedest ei sure väärislõhed pärast esimest kudemist. On registreeritud kuni 7 korda kudemas käinud väärislõhesid.

Ladina keeles Salmo salar
FIN lohi
LAT lasis
NOR Laks
SWE lax
RUS losos
ESP salmo





Meriforell on väärislõhe lähim sugulane.
Tema väärtusliku liha maitseomadused sarnanevad lõhele, erinevus vaid kala rasvasisalduses – forell on lahjem.
Meriforell on sarnaselt lõhiga siirdekala ja nende kuni 2-aastastel noorjärgud on äravahetamiseni sarnesed nii käitumiselt kui välimuselt. Meriforellil elab Eestis ka paralleelne ökoloogiline vorm – jõeforell, kes ei lasku täiskasvanuna merre. Meri- ning jõeforellil suudab välimuse järgi vahet teha vaid asjatundja. Lihtsam on eristada elukoha ärgi – meres elav forell on meriforell ehk iherus, jões või järves elab jõeforell ehk hõrnas.

Täiskasvanud meriforell on väärislõhest väiksem, jõeforell omakorda väiksem meriforellist.



Meres elavad iherused sarnanevad lõhedega.


Isane meriforell on jässakas, priske kala. Ta nahk on kaetud rohkete tähnidega, mis asetsevad ka allpool külgjoont. Keha värv kõigub hõbedasest pruunikate toonideni. Alalõual väike konksjätke .
Emakala on samamoodi tähniline, alalõua konks puudub. Emaskala on tavaliselt väiksem ja tundub pikema ja saledamana.

Jõgedesse suundunud kalade värv hakkab muutuma vastavalt veekogu põhja värvile (kamuflaazh) ja muutub oliivikarva pruunikaks, külgedele võivad ilmuda punakas- kollased tähnid. Lõhest eristab neid ka rohkete tähnidega kaetud pea ja pikem alumine lõualuu.
Meie vete rekordforell kaalus 11,4 kg. (1938 Keila jõgi).


Ladina keeles Salmo trutta
GB whitning, trout, brown trout
RUS morskaja forel, kumzha
FIN taimen, meritaimen
SWE öring
LAT taiminsh
GER meerforelle, lachförch