KULDNE MERIAHVEN
Ocean perch
Sebastes marinus




Max 15 kg.

Päris hea kala, elab Põhja-Atlandis, tavaliselt +3..+7 C
Sööb endast väiksemaid, ka väikeseid heeringaid.
Mahlase valge lihaga kala. Ahvenafilee struktuur on õrnem kui tursal.


Fin: puna-ahven, punasimppu
Swe: rödfisk, kungsfisk
Den: rödfisk
Rus: ersh zolotistõi morskoi
UK : golden redfish
US . ocean perch
Nor: Rödfisk, uer



NORRA MEREAHVEN
Norway redfish
Sebastes viviparus




Sama, mis eelmine, aga elab vaid Norra rannikuvetes kuni Shotimaani ja on väiksem (kuni 1 kg) ja odavam
Fin: pikkupunasimppu
US : redfish, ocean perch
UK : norway redfish, norway haddock
Swe: mindre kungsfisk
Den: lille rödfisk
Nor: lusuer





Meie AHVEN
Perca fluviatilis



http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm
Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses.
Värske ahven on imeliselt mahlase lihaga maitsev kala.

Vene keeles “okunn”

KÜLILIUJUJAD - PAREMPOOLSETE SILMADEGA LESTAD

Family Pleuronectidae - Righteye flounders
(kreeka k. pleura= külg, küljeluu nekton=ujuja)

KÕIK meie toidulauani jõudvad selle perekonna esindajad on lapikud kalad, kes ujuvad vasak lame külg merepõhja poole. Lestaliste selg asub seega kala vasakus servas, kõht paremas. Alumine vasak külg on reeglina pigmenditu, ülemine ehk parem külg pruunides toonides, värv sõltub merepõhjast. Pea ja keha on kaetud limase pehme soomusega. Kalade mõlemad silmad paiknevad ülemisel, st. parmal küljel.



I. HIIDLEST e. PALTUS
Elab Põhjapoolkera külmades vetes, veetemperatuuril + 3….+9 C

Peamiselt koduookeani järgi on eristatavad ATLANDI HIIDLEST= ATLANTIC HALIBUT e.
Hippoglossus hippoglossus


VAIKSE OOKEANI HIIDLEST= PACIFIC HALIBUT e.
Hippoglossus stenolepis
Hiidlest oli keskaegses Põhja-Euroopas katoliiklike usupühade ja paastuaja toit. Sellest ka nimi„püha kala“ :
Taanis - helle-flyndra,
Saksas - heiligbut,
Britis- halibut.
Norras on kala nimeks kveiti, mis vanas norra keeles tähendab “see valge“
Kirjakeeles
Ned: heilbot
Den: helleflynder
Swe: hälleflundra
Fin: ruijanpallas








SEE kala on hiiglane, kaaludes kuni 300 kg, keskmised kaubakalad jäävad vahemikku 2,3 kg – 56 kg.

Lameda kala pikkuse - laiuse suhe on 1/3-le (max. 1.18m/3.5m)- see kala on lestalistest kõige saledam.
Mõlemad silmad asetsevad keha paremal küljel, mille nahk on oliivikas- pruuni karva
Ujub ringi pigmenditu küljega vastu põhja liibudes, ülemise külje oliivikas-pruun värv varieerub sõltuvalt elukohast
Suu nurgad ulatuvad silmadeni, suus teravad kaardus hambad. Luudeta seljauim ulatub peani, sabauime ots on keskkohast nõgus, (teistel lestalistel ümar).




Halibut, nagu teisedki lestad, lamab suurema osa oma elust praktiliselt nähtamatuna merepõhjas ja jahib kõike, mis mööduvab sööstu kauguselt ja on jahimehest väiksemad - kalu, ka teisi lestalisi, krabisid, linde. Tema maost on leitud merikarpe, metalli ja puu tükke, isegi triivjääd. Suurel kalal pole probleemi oma ohvreid sabaga uimaseks lüüa.
Himuäratavad röövkala ise on saagiks hüljestele ja põhitoiduks Gröönimaa haidele.

Liha on valge ,tiheda helbelise tekstuuriga. Kõigist ookeanikaladest on hiidlest oma mahlase õrna lihaga vaieldamatult ühed kõige maitsvamad ja toitvamad. Kuigi kalad kaaluga üle 100 kg kaotavad oma erilise pehme ja mahlase maitse, on nad endiselt iga kalamehe ja perenaise unistuseks.

100 hiidlesta fileed sisaldab:
energiat 110 Kcal
Valku 20,6 g
Rasvu 2,4 g
sh. küllastumata rasvhappeid 1,5 g
sh. Omega3/Omega6= 17/1
K 398 mg
Na 64 mg
Se 36 mcg
Vett 78 g
Kala on arvestatav vitamiinide A, B12 ja trüptofaani allikas.

Terve või roogitud hiidlesta parimaks säilitamiseks peaks kala kiiresti asetama jäätükkide sisse.
Fileed peaks säilitama jää peal. Kala ja jää vahele peaks panema näiteks toidukile, et jäätükid ei puutuks kala lihaga kokku – jäätükk ja jääsvesi kahjustavad igat liiki filee kvaliteeti, eriti kahju aga oleks õrna lihaga hiidlestast ehk paltusest ehk halibutist.
Juhul, kui kala ei lähe kohe koka kätte, peaks selle aega viitmata külmutama:

Enne sügavkülmutamist pakkige kala soovitavalt õhukindlalt toidukilesse või hästi suletavasse plastikkotti ja kiirelt sügavkülmikusse.
–18 C säiluvad lestade parimad omadused muutumatutena 3 - 4 nädalat.
Külmutatuna võib seda kala hoida kuni 2 kuud kuud.

SÜVALEST
Greenland halibut
Reinhardtius hippoglossoides




Kõik süvalesta omadused viitavad tema lähedasele sugulusele Atlandi hiidlestaga. Sarnaneb mõneti ka Euroopa kammeljale. USA-s on selle kala nimi Greenland turbot (kammeljas), et mitte segamini ajada Pacific halibutiga, Euroopas aga Greenland halibut(hiidlest), et eristada Euroopa kammeljast (turbotist).
Max: 120 cm, 45 kg. Keskmine kala 56 cm.

Ka süvalest on küliliujuja, kelle mõlemad silmad keha paremal küljel. Vasak külg ei ole valge, pigem tumehall. Vasak silm ei asu parema kõrval, vaid on seljauime kohal „otsmikul“.
Elab P-Atlandi ja Vaikse Ookeani põhjaosa külmades vetes, sagedamini koos suurte krevetiparvedega. Traditsiooniliselt püütakse seda kala Labradori poolsaare ja Newfoundlandi piirkonnas.
Süvalest sööb väiksemaid kalu, krevette, merepõhja selgrootuid. Ise on söögiks Grööni haile, hüljestele, hiidlestale.
Süvalesta õrn, magus, valge liha rikastab oma maitsega paljude menüüde valikuid. Kala pehme liha marineerub sügavalt ja kiiresti.Kõrge rasvasisalduse tõttu on eriti just külmsuitsu süvalesta filee kõrgelt hinnatud delikatess (kuulus vene balõkk !). Jaapanis hinnatakse seda kala kui sushi ja sashimi toorainet.Põhja-Ameerikas eelistatakse süvalesta fileed , nagu teisi lapikuid kalu, süüa krabilihatäidistega wrapina või valges veinis aurutatuna, lisandiks krevetid.

100 g süvalesta fileed sisaldab:
Energiat 189 Kcal
Valgud 12,4
Rasvad 15,6
sh. küllastumata rasvhappeid 10-11 g
sh Omega3/Omega6= 10/1
K 306 mg
Na 86 mg
Vett 70,3 g
100 g kala sisaldab D-vitamiini 150%, seleeniumi 52% ööpäevasest vajadusest.

Den: almindelig hellefisk
Rus: paltus chernõi
UK : black/blue, greenland, mock halibut
Nor, Swe: bläkveite
Swe: liten/mindre hälleflundra
USA: neufoundland halibut
Ger : schwarzer heilbutt

ATLANDI MERILEST
European plaice
Pleuronectes platesse

Elab Põhja-Atlandis Barentsi merest Vahemereni ,
Maksimaalne pikkus 1 m, kaal 7 kg.
Seda parempoolsete silmaasetusega lapikut kala on raske mitte ära tunda: Tema ülemisel küljel on ohtralt eredaid laike. Taustavärv on hall või kahvatupruun.
Teiseks määravaks tunnuseks on luuline kõrgendik silmade taga, suunaga külgliinile.
Sagedamini püütakse 10-50 m sügavuselt, eriti sageli leiab neid merekarpide asualalt.
Põhutoidus on merekarbid ja krabid.
Soomused on väikesed ja pehmed.



Selle kala liha on mahlasem ja rasvasem lesta(flounder) lihast .
Merilest on Euroopas ülipopulaarne, muuhulgas ka Brittide kuulsa „fish and chips“ üks kaladest.
Taanlaste menüüs on paneeritud atlandi merilestafilee igapäevaselt.

Fin: punakampela
Rus:morskaja kambala
Swe:rödspätta, skalla
Den:rödspätte
Ger: Scholle, schullen, goldbutt
UK: hen fish, plaice-fluke

LEST
Flounder
Platichthys flesus


Ka lest on ovaaljas, parempoolsete silmadega lame kala.
Elab Kirde- Atlandis, ka Läänemeres ja Mustas meres kuni 1 - 100 m sügavusel. Sageli jõesuudmetes ja isegi jõgedes.
Tublimad kalad kasvavad kuni 2,5 kg, pikkus 0,5 m, keskmiselt kuni 1 kg.
Eelistab kivist põhja,

Sarnaneb liivastel või mudastel põhjadel elava soomuslestaga, aga:
Lestal külgjoon on vähem kaarjas.
Külgjoonel luulised nibud, soomuslestal pole.
Kala pea on suhteliselt suur( 1/4 kehapikkusest), suu väike.
Ülemine, st. parem külg on hallikas- pruun, sageli tumedate laikudega, alumise külg valge.
Selja- ja pärakuuime kinnituskohtal on lestal rida teravaid naaste.

Sadamatest ja jõgede suudmetest ei soovitata lestasid püüda, puhta lihaga kalad elavad kaldast kaugemal. Sügisel ja talvel püütud kalad on prisked ja maitsvad. Kevadised kudemisjärgsed kalad aga tänu oma koredale nahale liig kondised.

Lestad toituvad meres molluskitest ja mageveekogudes sääsevastsetest.
Läänemeres elaved suuremad lestad meie vetest lõuna pool – Riia seentega täidetud lestarullid on tuntud ja hinnatud roog.
Meie rannavetes kohtab lesta kõrval sageli ka harilikku soomuslesta, ingl.k. - bad,
ladina k. – limanda limanda





Fin: kampela
Rus: rechnaja kambala
Swe: flundra, skubbflundra
Dan: flynder, skrubbe
Ger: Flunder,Butt, Sruffbutt
UK: Fluke, butt

HARILIK SOOMUSLEST
Dab
Limanda limanda






Elab Kirde-Atlandil Biscaya lahest Barentsi mereni, ka meie meres. Eesti randadest leiab ka kuni 2 m sügavuselt.
Täiskasvanud kala on 15 cm, maksimaalselt 30 cm pikk.
Kujult sarnaneb lestale ja atlandi merilestale, aga väiksem.

Kala nahk on lestast karedam, ilma luuliste köbrukesteta.
Ülemine külg on tavaliselt helepruun tumedate või roostekarva laikudega.
Rinnauim võib olla oranzh.
Iseloomulikeim tunnus on aga külgjoon, mis ainult soomuslestal teeb kõrge poolringikujulise kaare ümber ülemise rinnauime. Sööb kõiki väiksemaid, keda kätte saab, eriti koorikloomi ja väiksemaid kalu.
Eesti rannakalurite võrkudesse satub peamiselt just soomuslest. Sekka mõni kammeljas ja (päris)lest.
Lesta peamised püügipiirkonnad jäävad meist lõunasse (alates Riiast), läände, edelasse(Botnia laht).

Fin: hietakampela
Swe:sandskädda
Den:almindelig ising
Ger:kleische, Scharbe, Scharchen
UK:common dab, (grave) fluke



Soomuslest on väike sageliesinev lapik kala. Soomuslesta nahk on ilma luuliste köbrukesteta. Ülemise tumedama poole nahk on kare,



Maitsev kala, aga väike ja vähese lihaga.



Koos lemon solega on soomuslestal omapärane meetod toitumiseks. Kala tõstab oma pea ja keha esiosa sobivale kõrgusele ja jääb saaki ootama.Siis sööstab järsku alla ka kaarab saagi.








LOE LISAKS: "Lest on leitsakukala"













KAMMMELJAS





KAMMELJAS
TURBOT
PSETTA MAXIMA
(Greek, skopein = to look, watch + Greek, ophthalmos = eye)







Max 100 cm, 25 kg, 25 a.

Psetta Maxima e. kammeljas on lamekala, kes elab Vahemeres ja Balti meres ja Põhja-Euroopa läänerannikul polaarjooneni välja.

Keha peaaegu ringjas. Ülemise külje nahk soomusteta, soomuste asemel suured luulised kühmud.
Kala nahk on soomusteta, nahal luulised kühmukesed. Vasak ülemine külg liivakrva pruunist hallini, sõltuvalt põhja värvist.
Kammelja silmad asetsevad lapiku keha vasakul poolel (lestal, paltusel, merilestal.. silmad paremal pool) ehk kammeljas liigub vees vasaku kool ülespoole.

Euroopas on kammeljas au sees hoitud vähemalt 2 sajandit.
Toiduks on soovituslikult parimad 2-4 kg kalad.
Kergematel e.noorematel kaladel on liiga vähe liha ja suuremate e. vanemate liha hakkab kaotama kammeljale omast pehmust.

Seda suuremõõdulist lapikut kala hinnatakse kõrgelt tiheda liha ja peene, rafineeritud maitse pärast.
Kvaliteetse värske kammeljas on niivõrd maitsev et lihtsamal küpsetamisel erilisi lisandeid ei vajagi, valge hele liha säilitab küpsetamisel niigi oma hõrgu välimuse ja maitse.
Kammeljas saffranikastmes või kiirelt röstitud kammeljas on esmaklassilised maiuspalad.
Uimedest saab head kallerdist.

Eesti rannakalurite saagiks langevad tavaliselt 2-4 peopesa suuruse kammeljad.

100 g kammeljat sisaldab:

energiat 95 Kcal
valku 16 g
rasvu 3 g
sh. küllastumata rasvhappeid 1,5 g
K 240 mg
Na 120 mg
Se 36 mcg
vett 77 g
Sisaldavab tähelepanuväärva koguse vitamiine B3 ,B12 ja seleeni.

Fin: piikkikampela
Rus: azovskii kalkan
Swe,Nor: piggvar
Den: pighvarre
Ger: steinbutt
UK: breet, britt,butt









SILEKAMMELJAS
Brill
Scophthalmus rhombus




Max 75 cm, 8 kg, 6 a.
Väha kallis toidukala, kvaliteedilt võrreldav, sageli isegi hinnatum oma lähisugulasest kammeljast.
Silekammeljad elavad Kirde-Atlandis Norra põhjarannikust Marokoni, ka Briti saarte ümber, Vahemeres ja Mustas Meres.

Suur ja lai kala. Nahal väikesed pehmed soomused, luulised kühmud puuduvad.
Silmadega külje nahk sageli oliivikarva roheline heledate ja tumedate laikudega, mis ei ulatu sabani. Seljauime eesmise otsa paar kiirt on suure selauime küljest lahti ja asetsevad eespool. Tagumise serv lõppeb enne sabauime. Sabauime ots ümar. See annab brillile erlise „pistilise“ välimuse.



Fin: silokampela
Rus: bril
Ukr: gladkii kalkan
Swe: slätvar
Den: (europäisk) slethvarre
Ger: glattbutt, kleist