Monday, December 15, 2008

KÜLILIUJUJAD - PAREMPOOLSETE SILMADEGA LESTAD

Family Pleuronectidae - Righteye flounders
(kreeka k. pleura= külg, küljeluu nekton=ujuja)

KÕIK meie toidulauani jõudvad selle perekonna esindajad on lapikud kalad, kes ujuvad vasak lame külg merepõhja poole. Lestaliste selg asub seega kala vasakus servas, kõht paremas. Alumine vasak külg on reeglina pigmenditu, ülemine ehk parem külg pruunides toonides, värv sõltub merepõhjast. Pea ja keha on kaetud limase pehme soomusega. Kalade mõlemad silmad paiknevad ülemisel, st. parmal küljel.



I. HIIDLEST e. PALTUS
Elab Põhjapoolkera külmades vetes, veetemperatuuril + 3….+9 C

Peamiselt koduookeani järgi on eristatavad ATLANDI HIIDLEST= ATLANTIC HALIBUT e.
Hippoglossus hippoglossus


VAIKSE OOKEANI HIIDLEST= PACIFIC HALIBUT e.
Hippoglossus stenolepis
Hiidlest oli keskaegses Põhja-Euroopas katoliiklike usupühade ja paastuaja toit. Sellest ka nimi„püha kala“ :
Taanis - helle-flyndra,
Saksas - heiligbut,
Britis- halibut.
Norras on kala nimeks kveiti, mis vanas norra keeles tähendab “see valge“
Kirjakeeles
Ned: heilbot
Den: helleflynder
Swe: hälleflundra
Fin: ruijanpallas








SEE kala on hiiglane, kaaludes kuni 300 kg, keskmised kaubakalad jäävad vahemikku 2,3 kg – 56 kg.

Lameda kala pikkuse - laiuse suhe on 1/3-le (max. 1.18m/3.5m)- see kala on lestalistest kõige saledam.
Mõlemad silmad asetsevad keha paremal küljel, mille nahk on oliivikas- pruuni karva
Ujub ringi pigmenditu küljega vastu põhja liibudes, ülemise külje oliivikas-pruun värv varieerub sõltuvalt elukohast
Suu nurgad ulatuvad silmadeni, suus teravad kaardus hambad. Luudeta seljauim ulatub peani, sabauime ots on keskkohast nõgus, (teistel lestalistel ümar).




Halibut, nagu teisedki lestad, lamab suurema osa oma elust praktiliselt nähtamatuna merepõhjas ja jahib kõike, mis mööduvab sööstu kauguselt ja on jahimehest väiksemad - kalu, ka teisi lestalisi, krabisid, linde. Tema maost on leitud merikarpe, metalli ja puu tükke, isegi triivjääd. Suurel kalal pole probleemi oma ohvreid sabaga uimaseks lüüa.
Himuäratavad röövkala ise on saagiks hüljestele ja põhitoiduks Gröönimaa haidele.

Liha on valge ,tiheda helbelise tekstuuriga. Kõigist ookeanikaladest on hiidlest oma mahlase õrna lihaga vaieldamatult ühed kõige maitsvamad ja toitvamad. Kuigi kalad kaaluga üle 100 kg kaotavad oma erilise pehme ja mahlase maitse, on nad endiselt iga kalamehe ja perenaise unistuseks.

100 hiidlesta fileed sisaldab:
energiat 110 Kcal
Valku 20,6 g
Rasvu 2,4 g
sh. küllastumata rasvhappeid 1,5 g
sh. Omega3/Omega6= 17/1
K 398 mg
Na 64 mg
Se 36 mcg
Vett 78 g
Kala on arvestatav vitamiinide A, B12 ja trüptofaani allikas.

Terve või roogitud hiidlesta parimaks säilitamiseks peaks kala kiiresti asetama jäätükkide sisse.
Fileed peaks säilitama jää peal. Kala ja jää vahele peaks panema näiteks toidukile, et jäätükid ei puutuks kala lihaga kokku – jäätükk ja jääsvesi kahjustavad igat liiki filee kvaliteeti, eriti kahju aga oleks õrna lihaga hiidlestast ehk paltusest ehk halibutist.
Juhul, kui kala ei lähe kohe koka kätte, peaks selle aega viitmata külmutama:

Enne sügavkülmutamist pakkige kala soovitavalt õhukindlalt toidukilesse või hästi suletavasse plastikkotti ja kiirelt sügavkülmikusse.
–18 C säiluvad lestade parimad omadused muutumatutena 3 - 4 nädalat.
Külmutatuna võib seda kala hoida kuni 2 kuud kuud.

1 comment:

bet365 said...

Very good! Supports the blog master!